Venitusarmid ehk striiad

www.derma.ee


Striiad on naha sügavamas kihis - dermas - paiknevad armid, mis tekivad kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Kõige sagedamini tekib striiasid teismeeas, kui keha kiiresti arenema ja kasvama hakkab ning raseduse ajal. Näiteks USA-s tekib neid ~ 90% rasedatel naistel, 70% puberteedieas tüdrukutel ja 40% noorukieas poistel (paljud neist tegelevad spordiga). Naistel on striiade esinemine kuni 6 korda sagedasem võrreldes meestega.

Striiad on küll pigem kosmeetiline probleem, kuid sõltuvalt nende sügavusest ja ulatusest võivad nad mõjutada patsiendi elukvaliteeti.
Viimastel aastatel on märgatud striiade sagenemist ka täiskasvanud naistel, eriti tuharate välimistel pindadel ning isegi neil, kes pole ülekaalulised ja kellel puudub perekondlik eelsoodumus striiade tekkeks.

Miks striad tekivad?

Kõige sagedasemaks striade põhjuseks on:

rasedus perekondlik eelsoodumus sidekoe nõrkusele rasvumine hormonaalne ravi – suukaudne ravi glükokortikosteroidhormoonidega ja paikne ravi steroidi sisaldavate kreemide-salvidega suurtele pindadele pikaajaliselt.

Striiade arenemises võivad mängida tähtsat osa ka:

kekkonna faktorid, elustiil, sportimine (näit. atleetidel kiirete kehamuutuste tõttu) toitumine suurenenud hormoonide tarbimine ( sh.ka hormonaalsed rasestumisvastased ravimid)

Kuhu striiad tekivad?

Striiad tekivad kohtadesse, kus naha vastupidavus venitamisele on langenud ja kuhu rohkem ladestub rasvkudet. Naistel on need kohad puusad, reied, tuharad, kõht ja rinnad. Meestel tekivad striiad rohkem seljale, selja nimmeosale ja reite välimistele külgedele.

Millised striiad välja näevad?

Algstaadiumis on striiad punakad või purpurjad jutid, mis võivad olla veidi lohkus, kortsus ja erineva tekstuuriga ümbritsevast nahast. Õnneks aja jooksul muutuvad striiad terve nahaga ühte värvi või heledamaks, kuid mõnikord ka tumenevad.

Striiad võivad olla nii vertikaalsed kui horisontaalsed. Meestel esinevad sagedamini horisontaalsed striad, mis on seotud kiire pikkusesse kasvuga.

Striiad võivad olla :

atroofilised – terve naha pinnast madalamal. Enamus striasid on atroofilised. normotroofilised – terve nahaga ühel tasapinnal. hüpertroofilised – kõrgemad nahapinnast .